Eesti on maailmas juhtival kohal isikuandmete haldamise valdkonnas. Sellisele järeldusele on jõutud uuringu tulemusena, mis on läbi viidud firma Krabu Grupp poolt Siseministeeriumi tellimusel. Järgmisteks arenguetappideks võivad selles valdkonnas olla kontaktivaba kiibi kasutamine ID-kaartides ning samuti ka mobiil-ID tehnoloogia integreerimine mobiilseadmete kontaktivaba kiibiga. Juba täna võib teha järelduse, et kaugemas perspektiivis saab vajadus füüsiliste dokumentide järele viidud miinimumini.

„Järjest rohkem riike on asunud Eesti eeskuju järgides arendama oma elektroonilisi teenuseid. See nõuab isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimist ja uute otsuste juurutamist globaalsel tasemel. Meie uuringute tulemused näitavad, et Eesti mitte ainult et etendab antud sfääris juhtivat rolli, vaid on ka eeskujuks, millele orienteerub Euroopa Liit oma õigusaktide loomisel,“ ütles uuringu kaasautor, Krabu Grupi juhatuse liige Jekaterina Tšikova.

Liidripositsiooni säilitamiseks peame me sammuma üht jalga ümbritseva maailma arenguga. Kontaktivabad tehnoloogiad on juba muutunud reaalsuseks erasektoris, aga mobiiliseadmete tootjad plaanivad minna üle formaadile eSim – see on telefon ilma füüsilise SIM-kaardita, kus SIM-kaart on juba seadme üheks osaks. Sellistes telefonides meile harjumuspärane Mobiil-ID tööle ei hakka – seetõttu töötab Eesti juba praegu tehnoloogia kallal, mis on võimeline seda probleemi lahendama.

Aga siin tasub meeles pidada turvalisust – inovaatilised lahendused peavad ennekõike olema samal määral kaitstud sissemurdmise ja informatsiooni lekkimise eest nagu olemasolevad töökindlad lahendused.

Kaugemas perspektiivis langeb vajadus füüsiliste dokumentide järele ära – enamus inimesi saab kasutada identifitseerimisvahendina selfie’t või sõrmejälge. See tehnoloogia, mis on juba kasutusel erasektoris, võib saada mõne aja pärast juurutatud ka riiklikul tasemel. Aga tänasel päeval on see väga kallis ja nõuab ka töökindluse hoolikat kontrollimist. Sõrmejälgi loetakse delikaatseteks isikuandmeteks, seetõttu peab nende töötlemine rahuldama rangeid turvanõuded.

Uuringu, mille tulemused esitati 16.novembril, eesmärk oli anda ülevaade õiguslikust regulatsioonist, parimatest praktikatest ja protsessidest, mis on seotud biomeetriliste ja biograafiliste andmete töötlemisega Euroopas. Selle tulemusel valmistati ette rida soovitusi Eesti riigi jaoks, lähtudes saadud informatsioonist ja kaasaegsetest tendentsidest. Need soovitused on aluseks riiklikule identiteedihaldusstrateegiale. Uurimise objektiks oli 11 Euroopa Liidu ja Šengeni viisaruumi riiki. 2016.aasta suvel sõlmis Siseministeerium hankelepingu firmaga Krabu Grupp, mis viis uuringu läbi koostöös e-Riigi Akadeemia S ja DeSapientia Partnerid OÜ-ga.

Üksikasjalikumalt saab uuringu tulemustega tutvuda siin (viide).