Riigikogu võttis vastu laevanduseelnõu, millega Eesti merendusringkonnad loodavad alustada kunagi tugeva, ent tänaseks hääbunud Eesti laevandussektori taaselustamist ja muuta Eesti ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks merendusriigiks, kirjutab Postimees. 

Sisendiks antud eelnõu loomisele on saanud Krabu Grupi poolt Eesti Veeteede Ameti tellimusel kaks aastat tagasi läbi viidud analüüs, mille tulemusel said loodud uue infosüsteemi ja seadusandliku baasi loomise eeldused, mis võimaldavad vähendada menetlustele kuluvat ametnike ja meremeeste aega 2–3 korda ja suurendada Eestis registreeritud meremeeste arvu vähemalt kahekordseks.

„Meie osa oli analüüsida infosüsteemi, mis ühendab meremeeste sertifitseerimise olemasolevad otsused ja integreerib need teiste riiklike teenustega. See võimaldab mitmekordselt suurendada ametkonna töö tõhusust ning muudab selle palju innovatiivsemaks ja klientide jaoks mugavamaks. Kavandatav Meremeeste infosüsteem on tõenäoliselt maailma kõige nüüdisaegsem meremeeste andmete haldamise süsteem,” ütles Krabu Grupi juhatuse liige Kati Krabu.

Laevanduseelnõu nime all tuntuks saanud eelnõu on seadustepakett, millega muudeti korraga mitut merendusvaldkonda reguleerivat seadust. Muudatuste eeldatav kogumõju on kogu merendusklastri käibe suurendamine, uute kõrgepalgaliste töökohtade loomine ning uute maksutulude tekkimine riigieelarvesse, kui kaubalaevad jälle Eesti lippu ja laevandusregistrit hakkavad kasutama.

Seaduse toimemehhanism on mitmeastmeline ning selle rakendamisega kaasnevad põhilised muudatused on, et Eesti lipu all sõitvate kaubalaevade meremeeste töötasu tulumaks viiakse 0-protsendiliseks ning laevaomanikele pakutakse võimalust maksta ettevõtte tulumaksu asemel laeva suurusest sõltuvat aastatasu ehk tonnaažimaksu.

2017. aastal läbi viidud analüüsi käigus õppisid Krabu Grupi analüütikud tundma Eesti seadusandlust merenduse valdkonnas, Veeteede Ameti, partnerorganisatsioonide ja mereõppeasutuste tegevust. Soovitatud muutused on sisendteabeks uue infosüsteemi loomisel, mis tagab täiselektroonilise andmehalduse ja ajakokkuhoiu. Analüüsi tulemused ja infosüsteemi prototüüp anti Veeteede Ametile üle 2018. aasta märtsis. Uue infosüsteemi loomine on tingitud digitehnoloogia arengust ja selle levikust isegi nii konservatiivses valdkonnas nagu laevandus. Mõned mereriigid, kus soovitakse meremehi osutatavate teenuste kasutamislihtsusega ligi tõmmata, juba tarvitavad sellesarnaseid lahendusi. Eesti infosüsteem luuakse, võttes arvesse selle valdkonna viimaseid suundi.

Veteeede Ameti hinnangul suurendaksid lisanduvad töökohad ja uued ettevõtted merenduse kaldasektoris Eesti SKT-d 10 aasta jooksul hinnanguliselt kuni 2 protsenti.